30. aprill on nii Carl Friedrich Gaussi kui ka Claude Elwood Shannoni sünnipäev ja see on väga hea põhjus, et võtta õhtul üks tunnike aega ning tähistada seda päeva viisil, mis on ühtlasi meelelahutuslik kui ka hariv.

Claud E. Shannon on tuntud kui informatsiooniteooria looja. Tema 1948. aastal avaldatud teadustöö “Kommunikatsiooni matemaatiline teooria” pani aluse kogu järgnevale informatsiooniteooria arengule, millele põhiosas rajaneb ka kvantinformatsiooni teooria. See on väga põnev ja tähtis valdkond arvutiteaduses, sest kvantinformatsiooni teoorial koos kvantarvutitega põhineb tõenäoliselt kogu tuleviku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Sellel õhtul püüame just selle teema mitte väga tõsiselt ja keeruliselt lahti mõtestada, koos koogi, joogi ja muusikaga nagu sünnipäevadel heaks tavaks.

Tehisaru on kahtlemata inimühiskonda kõige enam mõjutavam tehnoloogia 21. sajandil. Vähem kui 10 aastaga on see teinud läbi nii kiire arengu, et on üllatanud isegi selle ala juhtivaid teadlasi, tuues kaasa muutusi peaaegu igas eluvaldkonnas ning avades uusi võimalusi läbimurdvateks teadussaavutusteks, aga teinud neid ka murelikuks selle tehnoloogia seni tundmatus võimekuses.

Meie arutelu õhtul püüame lihtsalt lahti seletada, mis see tehisaru on ja kuidas see töötab, mis on tehisaru assistendid ja agendid, kuidas suuri keelemudeleid enda arvutis jooksutada ning kuidas nendele sisendit ja konteksti koostada, et paremaid vastuseid saada. Lisaks sellele räägime ka tehisaru kasutamise eetikast, regulatsioonist, poliitikast ja kujuteldavast tulevikust. Kui see teema sind huvitab, siis võta sõber kaasa ja tule kuulama või kaasa rääkima, et oma teadmisi ja kogemusi teistelegi jagada.

Üritus toimub inglise keeles.

Häkkerikoda on avatud igal kolmapäeval. Astu läbi!

Häkkerikodas julgustame inimesi tehnoloogiat torkima. See hõlmab ka HK enda tehnoloogiat: servereid, võrguseadmeid ja nende peal töötavaid teenuseid.

Annan lühikese ülevaate, kuidas kõik meie asjad omavahel ühendatud on.

Tule tegele oma isiklike projektidega või võta käsile mõni projekt, mis häkkerikojas vedeleb.

Mõned kohapealsed projektid, mis ootavad häkkimist:

• Katkine Pebble’i kell, paranda ära ja see on sinu
• Raspberry Pi, mis ei boot
• Katseta 3D-printerit
• Debugi Kobo e-lugerit
• Disaini kohaloleku indikaatorile 3D-korpus

Finantsmaailm on ajaloo suurima muutuse ees ja sajandeid kestnud traditsiooniline pangandus on hääbumas. Tehisaru tormiline areng on tugevalt muutmas selle alustalasid, sest üha võimekamaks muutuv finantsanalüüs, algoritmiline kauplemine, finantskuritegevus ja investeerimisnõuanded toovad kaasa muutusi, mis mõjutavad mingil määral igaühte meist. Just sel põhjusel otsustasime häkkerikojas võtta aega arutada finantsmaailma hetkeseisu ja tuleviku üle, et sellel keeruliselt muutlikul ajal leida rahatarkust oma finantspositsiooni kindlustamiseks. Meie arutellu tulevad sellised teemad nagu krüptorahad, digitaalne euro, fiat-valuuta, pangapettused, investeerimisvõimalused, maksusoodustused jms.

Kell 7 hommikul talvisel päeval. Raadio lülitub sisse ning samuti süttib magamistoa tuli, samal ajal kui arvuti hääl soovib mulle head hommikut. Lähen kööki, mis on just saavutanud mõnusa temperatuuri, ja tuli süttib, kui möödun liikumisandurist. Kohvi juues heidan pilgu seinal olevale ekraanile, mis näitab, et väljas on paar kraadi alla nulli. Häälkäsklusega vahetan raadioprogrammi. Enne lahkumist pomisen veel ühe käsu ning 30 sekundi pärast avaneb minu ees parkla värav. Tööl olles lülitub küte madalamale tasemele – valmis taas võimsust suurendama enne minu kojutulekut, et oleks jälle mõnus soe, kui seda vaja on.

Kas see kõlab sinu jaoks ulmelise unistusena? Kas sooviksid, et sinu kodu oleks selline? Minu jaoks on see reaalsus ning selles ettekandes saad teada, kuidas ma selle nullist üles ehitasin. Sa õpid tundma disainieesmärke (eelkõige privaatsus esikohal ning madala eelarve hoidmine) ja seda, kuidas need on saavutatud. Näitan sulle selle nutika kodu mõningaid funktsioone ning räägin ka plaanidest, mis on veel ellu viimata.

Kas oled kunagi tahtnud vestlusrakendust, mida ei huvita, kas internet töötab? Tule ja saa teada, kuidas LoRa-võrkvõrgud selle võimalikuks teevad. Tutvustame LoRa’t ning võrdleme kõrvuti avatud lähtekoodiga projekte Meshtastic ja MeshCore, selgitame nende erinevusi, jagame häid tavasid, suuname sind kohalike Meshtasticu/MeshCore’i kogukonnakanalite juurde ning soovitame algajale sobivaid seadmeid, millega alustada.

Pärast sissejuhatust on käed-külge aeg: meil on kohapeal Meshtasticu ja MeshCore’i toetavad seadmed, kuhu saad firmware paigaldada ja kohe proovida, et liituda mesh-võrguga ning saata sõnumeid ruumis ringi. Mõned seadmed võivad olla saadaval ka hiljem kaasa võtmiseks. Võta kaasa sülearvuti, USB-C kaabel ja nutitelefon äpi kasutamiseks.

Üritus on kõigile osalejatele tasuta ning eelregistreerimine ei ole vajalik!

Pannkookide tegemine ja söömine on liiga kaua olnud teemaks ainult pannkoogihommikutel, mis algavad 8 või 9 ja lõppevad enne keskpäeva. Kõik meist ei ole aga hommikuinimesed ega soovi kell 8 hommikul mõelda pannkookidest, rääkimata ärkvel olemisest. Ka häkkerikojas käib elu enamasti õhtuti, mistõttu teeme pannkooke just õhtu- ja ööinimestele sobival ajal.

Ootame kõiki pannkoogisõpru endale külla algusega kell 18 kuni inimesi ja huvi jätkub. Pakume pannkoogi peale, vahele ja kõrvale nii magusat kui soolast ja anname endast parima, et häkkida üks pannkook just sulle sobivaks. Kohapeal saab ka kohalike häkkeritega juttu ajada ja häkkerikojaga vabas õhkkonnas tutvuda.

Üritus on tasuta ja ei vaja eelteadmisi häkkimisest ega pannkookidest.

Tänapäeval on lihtne määrata oma asukohta või navigeerida sihtkohta, kasutades kaarte ja rakendusi, mida pakuvad näiteks Google, Apple või Microsoft. Kuid me kipume unustama, et iga kord, kui neid tööriistu kasutame, saadame andmeid oma asukoha kohta nende omanikfirmadele. Lisaks on nende teenuste kasutamine piiratud nende rakenduste või veebiplatvormidega ning seega nõuab internetiühendust. Lõpuks sõltume nende andmete õigsusest ja täpsusest ega saa otseselt muudatusi teha, kui märkame vigu või vajalikke uuendusi.

Õnneks on olemas alternatiiv. Selles ettekandes tutvustame teile OpenStreetMapi (OSM) – tasuta ja avatud geograafiliste andmete andmebaasi. Seda kasutavad mitmesugused tasuta ja avatud rakendused, sealhulgas, kuid mitte ainult, veebi- ja võrguühenduseta kaardid, navigeerimine ja geokodeerimine. Lisaks on võimalik ka toorandmed alla laadida ning teisendada need arvukatesse formaatidesse konkreetsete kasutusjuhtude jaoks. Esimene osa esitlusest näitab mõningaid OSM-il põhinevaid rakendusi ja tööriistu OSM-andmete kasutamiseks, keskendudes eelkõige kaartidele ja navigeerimisele.

Lisaks võimaldab OSM kõigil olemasolevaid andmeid muuta ja täiendada ning muudatused jõuavad andmebaasi reaalajas. See võimaldab teha parandusi ja lisandusi olemasolevatesse andmetesse, mis levivad eelmainitud rakendustesse kohe, kui need küsivad OSM-andmebaasist uuendatud andmeid. Esitluse teine osa keskendub seega OSM-andmete muutmisele, andes ülevaate olemasolevatest redigeerimistööriistadest ning seejärel tutvustades põhjalikumalt JOSMi.

Kolmapäeva õhtul vaatame dokumentaalfilmi, mis näitab kuidas kaasaegne tehnoloogia võimaldab andmete suuremahulise töötlemise abil luua riigivõimule alluv väga efektiivne ühiskonna jälgimise ja kontrollimise süsteem ning millist mõju avaldab see ühiskonnale, inimgruppidele, perekondadele ja üksikisikutele. See film pole mitte ainult jutustus tegelikust elust, vaid kui õpetus vaba maailma varitsevate ohtude modelleerimisest. Tehisintellekti kiire areng muudab seda süsteemi järjest võimekamaks. Privaatsus pole varsti enam õigus, vaid on muutumas haruldaselt kalliks kaubaks. Aga sellest hoolimata leidub õnneks privaatsust ja anonüümsust hindavaid häkkereid, kelle abil saab proovida, kas sellest rangest režiimist on võimalik mööda hiilida..

Parima filmielamuse saamiseks püüa enne filmi algust kohal olla. Film kestab umbes 90 minutit.

Sügaval tehnilisel tasandil on Linux ja Windows sarnasemad, kui esmapilgul võib tunduda. Selles ettekandes tutvustan enamiku operatsioonisüsteemide ühiseid tehnilisi sisemisi mehhanisme ning annan lühikese ülevaate Linuxi ja Windowsi kontseptuaalsetest erinevustest.

Kui aeg lubab, demonstreerin ka Linuxi kerneli praktilist arendust ning selgitan, kuidas ehitada oma Linuxi kerneli mooduleid.

Üritus toimub inglise keeles.

Qubes OS, “mõistlikult turvaline operatsioonisüsteem”, püüab saavutada turvalisust isolatsiooni kaudu. See põhineb virtualiseerijal nimega Xen ning võimaldab luua virtuaalmasinaid, milles kasutaja programme kasutab.

Selles ettekandes tutvustan Qubes OS-i, selle eesmärke ning seda, mis teeb ta eriliseks, võrreldes niisama VM-ide kasutamisega mõnel teisel operatsioonisüsteemil, sh selle template’ide ehk mallide süsteem, rakenduste integreerimine ühte töölauda, turvaline lõikelaud ja failide jagamine VM-ide vahel ning palju muud.

Jagan ka kogemusi Qubesi kasutamisest oma peamise operatsioonisüsteemina 4+ aasta jooksul ning mõtteid selle kohta, kus Qubesi saaks kasutada, alates tervishoiust kuni ajakirjanduseni.

Ettekande jooksul toimub ka Qubes OS-i demonstratsioon: kuidas toimib ning mida võimaldab.

Chat Control on tagasi. Selles ettekandes püüan selgitada, mida see seadus teeb, kuidas see tekkis, kes selle taga on ja mida me teha saame.

„GrapheneOS on privaatsusele ja turvalisusele keskenduv mobiilioperatsioonisüsteem, mis ühildub Androidi rakendustega ning on välja töötatud mittetulundusliku avatud lähtekoodiga projektina. See keskendub privaatsuse ja turvalisuse tehnoloogia uurimisele ja arendamisele, sealhulgas liivakastitehnoloogia, rünnakute tõkestamisele ja ligipääsuõiguste mudeli olulistele täiustustele.“ - grapheneos.org

Selles sessioonis süveneme mobiiltelefonide turvalisusse. Mida me tahame kaitsta, kelle eest me tahame kaitsta ja kuidas GrapheneOS aitab nii privaatsuse kui ka turvalisuse seisukohast. Sukeldume sellistesse teemadesse nagu liivakastitehnoloogia, MAC-aadressi juhuvalimine, ligipääsuõigused, JIT, Pogo PIN-koodid ja mälu jaoturid.

Kui te mõnda neist asjadest ei tea, ärge muretsege, kõik selgitatakse. Sessiooni eesmärk on aidata inimestel teha oma telefonide kohta teadlikke valikuid.

Vestluskontrolli (Chat Control) surub läbi ELi justiits- ja siseasjade nõukogu, mis ühendab 27 “justiits-ja siseministrit“. Ma ei leia kuskilt nimekirja, kes need ministrid tegelikult on, aga nende saabumist järgmisele justiits-ja siseküsimuste nõukogu kohtumisele kantakse otse üle. Vaata kaasa ja leia eestlane üles!

Masintõlgitud

https://www.publicnow.com/view/AC5F7524488159596DBDE73A5C30314670D31945

Vikipeedia on maailma suurim entsüklopeedia ning infovabaduse peamine sümbol. Seal on artikleid sadades maailma keeltes ja veebisaiti külastavad miljonid inimesed iga päev. Sina, mina ja peaaegu kõik oleme aeg-ajalt sellele toetunud kui esmasele teabeallikale, mida koguvad ja toimetavad vabatahtlikud üle maailma.

Nüüd on sul suurepärane võimalus anda oma panus sellesse rahvusvahelisse koostööprojekti. Korraldame töötoa, kus saad luua oma lemmikteemal Vikipeedia artikli valdkonna juhtiva eksperdi – Wikimedia Eesti tegevjuhi Ivo Kruusamägi – juhendamisel, kes näitab sulle, kuidas seda professionaalselt Vikipeedia reeglite ja parimate tavade põhjal teha saab. Seega võta oma sõber ja sülearvuti kaasa ja teeme ära!

Töötoa teine osa on pühendatud praktikale ja keskendub sellele, kuidas Vikitekstides tekste redigeerida, vormindada, kontrollida ja avaldada. Näitena, mille kallal tööd teha, pakume Oskar Lutsu teoseid. Loomulikult saate ka muid tekste redigeerida või laadida üles teiste teoste digitaalseid koopiaid, mida saab Vikitekstides vabalt kasutada. Viimase puhul näitame ka, kuidas skannitud teoseid ette valmistada ja Wikimedia Commonsile üles laadida.

Enamik inimesi arvab, et spioonividinad on lahedad! Meil on mõni neist ka olemas. Kaabel, mis näeb välja nagu tavaline laadija, kuid võtab vaikselt sinu telefoni üle. Väike adapter, mis annab hetkega, kui see ühendatakse, kaugkäsurea ligipääsu. Väike karbike, mis mahub taskusse, kuid on piisavalt võimas, et murda võrku sisse kasvõi tänava teisest servast.

Selles töötoas sukeldume varjatud häkkeririistvara maailma, mida kasutatakse arvutite, telefonide ja võrkude ärakasutamiseks. Vaatame, kuidas need vidinad töötavad, millistes tingimustes neid kasutada saab ning kuidas füüsiline ligipääs muudab sageli kogu ründeloo. Näed päris seadmeid töös, õpid, kuidas neid seadistatakse ja juhitakse, ning mõistad põhimõtteid, mis kõige taga peituvad.

Sessioon sisaldab reaalajas demonstratsioone, võimalust küsimusteks ja aruteluks ning lähemat tutvust vidinatega, mis hägustavad piiri tavaliste lisatarvikute ja võimsate sissetungitööriistade vahel. Palun tooge võimalikke sihtmärke, näiteks vanu kasutuseta nutitelefone või sülearvuteid, mille peal saab payload’e kasutada ja testida.

Üritus toimub inglise keeles.

Oled mõelnud, kuidas väike lainetus seadme toiteliinil võib reeta selle saladused ja murda krüptograafilisi teostusi? See töötuba viib külgkanalilekke ideest klassikaliste rünnakuteni, mis seda ära kasutavad. Loome intuitiivse pildi SPA-, DPA- ja CPA-lähenemistest, vaatame, milline on hea voolujälg, ning arutame proovistamist, triggerdamist ja müra, et kogutud lainekujud oleksid mõtestatud. Pärast mõisteid näitame, kuidas ChipWhisperer Nano platvormiga päris jälgi salvestada. Näed, kuidas väikesed kõikumised korreleeruvad sisemiste toimingutega, miks joondamine on oluline ja kuidas lihtsad vead võivad su signaali ära uputada. Kui tood USB-pordiga sülearvuti, saad kohapeal ChipWhisperer Nano riistvaraga praktilisi harjutusi kaasa teha ja ise järele proovida. Varasem riistvara-häkkimise kogemus pole vajalik. Kui oled veidi Pythonit kirjutanud või mikrokontrolleritega nokitsenud, tunned end nagu kodus, kuid ainus tõeline eeltingimus on uudishimu.

Üritus toimub inglise keeles.

Manussüsteemide maailm on tohutu. Ja peaaegu iga manussüsteem töötab ARM-mikrokontrolleril. Öeldakse, et põhjuseks on see, et ARM on palju energiatõhusam kui kõik alternatiivid. Aga mis on alternatiivid? Ja miks see nii on? Selles ettekandes sukeldume süvitsi protsessorite maailma, mõistame nende sisemist toimimist ning vastame kõigile neile küsimustele ja enamalegi. Vajalikud on vaid algteadmised protsessori riistvarast. Kui oled suure osa sissejuhatava süsteemikursuse sisust unustanud, pole hullu :) Kõik olulisemad protsessoriarhitektuuri põhitõed selgitatakse lahti ning oleme sessiooni ajal väga avatud küsimustele ja arutelule.

Üritus toimub inglise keeles.

See pole tavaline pidu, kus muretus meeleolus kõik maailma probleemid unustusse hajuvad. See on üleskutse seista nii enda kui kõigi teiste õiguste eest küberruumis. Kas tunned vahel kõhedust tekitavat aimdust, et internetti valitsevad suurfirmad nagu Google, Meta, Microsoft ja Amazon teavad sinu elust rohkem kui su ema? Või mõelnud kui ebameeldivaks võib kujuneda päev, kui avastad ühel hommikul, et sinu e-posti ja sotsmeedia kontod on kaaperdatud ning küberkriminaal on pangakontolt varastanud viimasedki eurod? See viib paratamatu tõdemuseni, et praeguses küberruumis pole sa nende jaoks enam inimene vaid digitaalne toode koos oma andmetega, mida saab teistele edasi müüa. Aga selle vastu saab ja tuleb võidelda!

Kui see teema on sulle tähtis, tule krüptopeole, kus häkkerikoja liikmed tutvustavad kaasaegseid vabavaralisi rakendusi, mis aitavad sinu privaatsust ja andmeid küberruumis paremini kaitsta. Linux, Signal, Tor Browser, WireGuard, OpenPGP jt on vaid osa neist, mida häkkerid usaldavad ja igapäevaselt kasutavad.

Ja loomulikult järgneb praktilisele töötoale krüptopeo meeleolukam osa hea söögi, joogi ja muusikaga häkkerite kogukonna huvitavalt kirjus seltskonnas. Kohtumiseni!

Kas teadsid, et on olemas vaba veebiraamatukogu, kus igaüks saab lugeda, jagada ja säilitada tekste? See on Vikitekstid—koostööpõhine projekt, kus vabatahtlikud üle maailma teevad raamatud ja dokumendid kõigile vabalt kättesaadavaks. Eesti Vikitekstides on juba umbes 3000 eestikeelset teksti, samal ajal kui Inglise Vikitekstid on kasvanud enam kui 600 000 tekstini. Alates klassikalisest kirjandusest kuni ajalooliste dokumentideni—kõik on avatud, otsitav ja kättesaadav.

Sellel üritusel sukeldume sellesse, kuidas Vikitekstid toimivad—nii lugeja kui ka kaastöölisena. Näeme, kuidas kogu sirvida ja tekste nautida, ning seejärel võtame ette, kuidas uued tekstid raamatukokku jõuavad: skaneeringute üleslaadimine, korrektuuride tegemine ja tekstide ühiselt viimistlemine.

See on praktiline töötuba, nii et kui tood sülearvuti kaasa, saad kõike ise proovida. Ära muretse, kui sa pole seda varem teinud—juhendame sind samm-sammult ning sul on võimalus küsida ja saada praktilist abi kohapeal.

Kui sind huvitab kirjandus, vaba teadmiste levik, digitaalse kultuuripärandi säilitamine või oled lihtsalt uudishimulik, kuidas sellised koostööprojektid tegelikult toimivad, siis tule kindlasti! Avastame koos, kuidas kultuuri veebis elus hoida—ja ehk lisame ka mõne teksti ühiselt juurde.

Vaata detailseid töötoa materjale meie vikis (inglise keeles).

Täna õhtul vaatame dokumentaalfilm “Spioon sinu telefonis”, mis uurib võimsat ja hirmuäratavat nuhkvara nimega Pegasus, mida Iisraeli ettevõte NSO Group müüb valitsustele üle maailma ja mida kasutatakse ajakirjanike, aktivistide ja teiste vastu.

Film esilinastus 14. veebruaril 2023 Suurbritannias. Film on inglise keeles ja kestab 47 minutit.

Kasutame seadust tööriistana, et oma eesmärke saavutada! Räägime Eesti avaliku teabe seadusest (AvTS) ja ELi Isikuandmete Kaitse ÜldMäärusest (IKÜM), et teaksid, mida võib küsida, kuidas küsida ja mida teha siis, kui rahuldavaid vastuseid ei saabu. Selgitame ka, miks nende õiguste kasutamine on oluline - see edendab läbipaistvust ja vastutust, parandab teenuseid ning annab sulle võimaluse mõjutada, kuidas teie andmeid töödeldakse. Teeme AvTSist ülevaate, käsitleme teabenõude ja selgitustaotluse esitamist ning lisaks IKÜMi alusel andmesubjekti poolt taotluse esitamist. Räägime, kuidas taotlusi esitada, millised on tähtajad ja võimalikud tasud ning millised on vaidlustamisvõimalused Andmekaitseinspektsioonis (AKI). Tuginedes päriselulistele näidetele (ja oled oodatud kaasa tooma ning arutama ka oma näiteid ja kogemusi), jagame, mis toimib ja mis mitte, tutvustame parimaid tavasid ja anname õppetunde.

Tegu on ettekande ja aruteluga. Võta kaasa oma uudishimu, huvitavad juhtumid, millega olete kokku puutunud, ning küsimused, mida olete alati soovinud esitada, aga pole kindlad olnud, kuidas.

Üritus toimub inglise keeles.

Digitaalset majandust on tabanud tõeline buum, kuid millegipärast pole meil lihtne maitsta selle küpsenud vilju. Kuigi digitaliseerimine on lubanud kaasa tuua hüppelise efektiivsuse kasvu, töötame me nüüd rohkem, tehes rohkem ka tööd, milleks meil puudub ettevalmistus ja oskused. Kadumas on piir töö- ja isikliku aja vahel ning pole harvad juhused, kui vastame töökõnedele otse õtusöögilauast või kirjutame töökirju oma uneajast. Veelgi veidram on, et hoolimata digimajanduse kasvavast kasumist, ei ole selle poolt pakutavad teenused paranenud, vaid on hoopis muutunud viletsamaks. Samal ajal on meie endi tulevik muutunud ebakindlamaks, oleme muutunud kaitsetumaks ja ohud on tulnud meile lähemale. Kuhu kaob raha, kuidas mõjutab digitaalsus meie põhilisi majandussuhteid ja kuidas me selle kõigega toime tuleme? Uuristame digitaalsuse hämaraid majandusmustreid koos Marek Tehhiga ja küsime, kas meil on midagi õppida ammusest Atlantise loost. *Vestlus toimub inglise keeles.

25.09.2025 osaleb häkkerikoda infoturbealasel BSides konverentsil, kus me pakume osalejatele erinevaid töötubasid: õpetame algajatele 3D printimist, riistvara programmeerimist ja turvaohte ning ehitama Raspberry Pi abil erinevaid küberturvalisust tagavaid seadmeid.

14. oktoobril 2025 lõpeb mitmete Windows 10 toodete ametlik tugi Microsofti poolt ehk turvauuendusi ja tehnilist tuge enam ei pakuta. See tähendab, et käes on parim aeg oma arvutile varakult teine operatsioonisüsteem valida.

Häkkerikoja kogukod soovitab selleks loomulikult Linux operatsioonisüsteemi. See on avatud lähtekoodiga tarkvara, täielikult kasutaja soovi järgi muudetav ja tasuta. Valik on väga lai: Ubuntu, Fedora, Manjaro, Linux Mint, Gentoo, Arch Linux ja paljud teised. Neid kõiki saab Häkkerikojas meie liikmete nõul ja toel uurida ning proovida. Kui mõni hakkab meeldima, aitame sind seda sinu arvutisse paigalda ja seadistada, et saaksid julge avastajana alustada uut ja huvitavat elu Linux operatisoonisüsteemiga.

Elame kummalises maailmas. Elame lõputusse ühismeediavoogu mähituna ööpäevaringses uudiste tsüklis, kuid tajume seda siiski üha ebainformatiivsema ja lõhestavamana. Parimad teadmised on vaid sõrmeliigutuse kaugusel, kuid avalik arutelu kipub tihti takerduma pooltõdede ja -valede rägastikku, kus osavalt askeldavad poliitikud, meediaorganisatsioonid ja rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Meil on peaaegu piiramatu ligipääs parimale muusikale, kunstile ja filmidele, kuid meie meediavoo on võtnud üle lõputu konveierlindina vorbitavad nupust nikastunud meemid, vandenõuteooriaid ja tehisarusaast. Järjest rohkem filmime ja pildistame oma isiklike igapäevaseid toimetusi, kuid ei suuda hoida ja säilitada neid üksikuid mälestusi, mis meile tõeliselt korda lähevad. Kogu meie uuest tehnoloogiast hoolimata tunneme ennast üha abituma ja pidetumana, seistes silmitsi omaenda kiiresti halveneva vaimse tervise ja üleilmse kliimakatastroofiga. Uuristame digitaalsuse hämaraid mustreid koos Marek Tehhiga.

• Vestlus toimub inglise keeles.

Küberkaitsevõistlused nagu Capture the Flag (CTF) on viimastel aastatel muutunud järjest populaarsemaks terves maailmas. Põhjuseid on palju: nõudlus küberturvalisuse järele kasvab pidevalt, CTF veebiplatvormid annavad võimaluse kõigile maailmas võistlusel osaleda, pakkudes interaktiivset reaalses maailmas esinevate küberturbe probleemide lahendamise kogemust, need on aidanud luua tugevaid kogukondi, kes levitavad teavet ja tekitavad maailmas nende võistluste vastu üha kasvavat huvi ning kõige lõpuks on CTFid lahedad oma mängulisuses, kus teenitud punktide, edetabelite ja auhindadega on need noorte jaoks eriti atraktiivsed.

Raspberry Pi ja CTF teeb kokku CTF-pi, mis õpetab asjade internetiga seotud küberturvalisuse ohte, näidates millist mõju avaldavad teie väikese, aga nutika seadme turvalisusele tavapärased seadistusvead. Tule kolmapäeval meie üritusele, kus saad seda kõike ise ohutult häkkerikojas juhendaja toel proovida.

Lisainfo: CTF-pi repositoorium asub https://github.com/kennolot/CTF-pi

Inimkonna ajaloos esineb väga harva juhuseid, kui kahe silmapaistva teadlase sünnipäev on ühel ja samal päeval. Just selle poolest on eriline 30. aprill, sest sellel kuupäeval on sündinud nii Johann Carl Friedrich Gauss kui ka Claude Elwood Shannon. Väga mõjukate teadussaavutuste auks kutsutakse Gaussi matemaatika printsiks ja Shannonit informatsiooniteooria isaks. Nende kahe teadlase sünnipäeva tähistamisel heidame põgusa pilgu nende teadussaavutustele, kuidas need on mõjutanud infotehnoloogia arengut tänapäeval ja mõtiskleme, kas neil kahel teadustähel on lisaks veel midagi ühist peale selle, et nad sündisid samal kuupäeval..

14. märts on päev, kui tähistame kolme sündmust korraga: Pi päeva, emakeelepäeva ja Albert Einsteini sünnipäeva. Esmapilgul tunduvad need väga imelikud sündmused, mida häkkerikojas tähistada, aga ebatavaliselt omapärasel moel saab neid kõiki häkkeri eluga siduda. Kuidas iganes see ka on, head põhjust toredat sündmust tähistada leiab alati. Võtame seda siis kui võimalust reede õhtul häkkerikoja kogukonnas koos söögi ja joogiga head seltskonda nautida.

Kui sul on ka endal ideid, kuidas sooviksid mõnda neist kolmest sündmusest häkkerikojas tähistada (teha luuletamise võistlus emakeelepäeva auks või viktoriin Einsteini loodud füüsikast vms), siis palun saada oma mõtted varakult meile info(ät)hakkerikoda.ee

Saame kokku ja proovime leida veebipoodidest kõige pöörasemaid ja veidramaid tehnikavidinaid, mida häkkerikojal võiks vaja minna, et muuta meie tööruum veel lahedamaks ja loomingulisemaks. Kõik, kes on huvitatud ülemaailmse tehnoloogiaturu uurimisest, kaevates sügavale selle andmebaasidesse, et leida seni avastamata tehnikapärleid, on väga oodatud osalema ja jagama oma lahedamaid AliExpressi, Temu, eBay leide teiste tehnikahuvilistega.

P.S. Kui teil on, tooge oma lahedaid ostetud vidinaid teistele näitamiseks.

Varsti saabub jõuluaeg ja häkkerikoda valmistub selleks omal moel. Me korraldame jootmise töötoa, kus igaüks saab omale valmistada jõuluteemalise kingituse. Selleks on kas väike vilkuvate tuledega jõulupuu või muu mõni muu tore elektroonikavidin.

Kas oled alles kooliealine või juba pensionär, vanus ei loe, osalema on oodatud kõik, keda köidab võimalus toredas seltskonnas omandada uusi oskusi ja teadmisi jootmisest ning elektroonikast. Töötuba sobib nii algajale, kes pole varem jootekolbigi käes hoidnud, kui ka kogenud elektroonikule, kelle jaoks on üritus lõõgastav meelelahutus kui hea võimalus oma kogemusi teistele jagada.